Eesti Telefon aastal 2007.
--
Käisime PÖFFil vaatamas Lucia Puenzo filmi "XXY". Peategelaseks oli siis ühe hermafrodiitne tüdruk(või poiss?), kes oli jõudnud hilisesse murdeikka ning oli selge, et enam asjad nii käia ei saa, suhted vanemate, sõprade, koolikaaslaste ja poiss-sõpradega võtsid selliseid vorme, mida just eriti tihti ei kohta(või siis vastupidi - kohtab igalpool). Nagu arvata siis kohtas päris palju igalpool umbusku ning leppimatust aga samas oli siiski põhirõhk pigem mõistlikumal osal inimkonnast ning filmgi polnud mitte ühe värdja, ühe "hääbuva ja haruldase liigi"(nagu filmis üteldi) kuhtumisest vaid kõige harilikematest inimsuhetest, sellest, kuidas lapsed saavad läbi vanematega, kuidas üks lapsevanem võib osutuda väga mõistvaks aga teine...mitte nii väga. Kuidas on raske hakkama saada jumalast hüljatutel, kuidas tuleb end kehtestada, vajadusel ka jõuga ning taluda tagasilööke kui lähed tulega õigust kuulutama.
Kahju, et juba ülaloleva lingi taha peidab ennast eelarvamustega pikitud tekst nii arvustuses kui kommentaarides. Samas ma usun, et filmi inimlik sõnum jõudis siiski kõigeni ning et nähti peategelase sugutunnustest kaugemale. Mees, naine, poiss, tüdruk - mis seal vahet, mingil tasemel oleme me kõik inimesed oma väikeste rõõmude ja ihadega ning tahame, et meid mõistetaks.
Categories & Tags
Category:Tags: none
EXIF
Focal Length: 100 mmExposure: 1/200 sec
Aperture: f/7.1
ISO: 800
Camera Model: PENTAX K100D
Comments on Eesti Telefon aastal 2007.
Add Comment